Kasulikud teadmised selleks, et tehnikaid (- sügav PEAT ja pöördlaine teraapia) edukalt sooritada. Kogemused ja tulemused
Kuigi enamus allolevat teksti on seostatud PEAT tehnikaga (artikli lõpus on on suurem lõik pöördlaine teraapiast), on antud teadmised olulised ka pöördlaine teraapia jaoks.
Ametlikum versioon tehnikatest on juba tehnikate kirjelduse all. Praegu selgitan vabamas vormis.
Vaimseid tehnikaid on palju ning nad on sageli erinevate orientatsioonidega. Osa keskendub heaolule, osa õpetab saavutama nn valgustatuse efekte, osa uurib inimese sisemust, osa seansse on teabe jaoks, osa seansse peab silmas kasulikke tulemusi jne.
Nii PEAT tehnikad kui ka pöördlaine teraapia on nn tulemuste tehnikad.
Seanssidele tulijatele on mul mitmeid soovitusi seansside edukama ja parema kulgemise jaoks.
Mulle esitatakse sageli küsimusi taolises vormis: „Kas ma saan abi (selle ja tolle) probleemiga seoses?“
Taoline küsimus ajab mind mõneti ummikusse. Kuidas vastata juhul, kui ei oma etteteadmist inimeste võimete ja suutlikkuse suhtes. Olen lugenud kirjandusest, et inimvõimete suutlikkust (loe: allikalikke potentsiaale) ei oska taevasedki ette näha, saati siis mina…
Selgitan lähemalt.
Tehnikad on tööriistad ehk raamistikud, mida mööda võib kulgeda teatud piiratud ajaühikus. Vabanemine-tervenemine ei toimu selle läbi, et keegi sai kelleltki juurde ( näiteks minult). Vabanemine-tervenemine toimub inimese enese sisemuses. Minu poolt on väljaõpe ja kogemused. Oskan öelda ja selgitada: mida, kuidas, milleks ja mismoodi, kuid ülejäänu – suutlikkus, inimese sisemateeria, milles toimub muutus ja tahe on inimese enese oma.
Huumoriga (lõppkokkuvõttes on ju need tervenemise seansid ) võiks asi välja paista taoliselt:
Seanssidega seoses on olnud väga häid tulemusi, niisamuti on küllalt rahuldust pakkuvaid tulemusi (vt külalisteraamat).
Väga harva on olnud seansse, kus inimene on katkestanud või leidnud, et talle see või need tehnikad ei sobi. See on normaalne: „ei jaksa“, „pole õigel lainel…“, „kogun veel ennast“, jne, sest tulemuse saamiseks peab inimeses olema teatud hulk positiivsust.
PEAT seansside sisemine dünaamika
Negatiivsed sündmused ja stressid inimese sisemuses e. auras on nagu energeetilised „sõlmed“ või „kamakad“, mis ei luba neil elus ladusalt kulgeda ning toimida ühes või teises sfääris, inimene on takistatud või kammitsais.
PEAT-tehnikas neutraliseerib inimene neid kamakaid hingamistehnika abil.
Neutralisatsioon toimib sisejõu baasil. Optimistlikul ja positiivselt meelestatud inimesel on siseenergiat piisavalt.
Iga hingamisega neutraliseerub osa negatiivsest laengust. Aga et loodus tühja kohta ei salli, siis endise negatiivi asemel siseneb see osa positiivsest, mida inimene oma kujutluses on hoidnud soovitud eesmärgina.
Mina töös inimestega…
Seansi läbiviijana hoolin inimestest väga. Sageli palju rohkem, kui inimene seda ise teeb.
Selles töös ei ole mitte midagi pistmist sellega, missugune peab inimene olema väljapool teiste jaoks. Need seansid on enese tervenduseja arengu seansid, neis peab suutma olla kannatlik ja mõistev iseenesega, selle mina ja eluga, mis on seljataga, selle osaga endast, kes tahab end paremini tunda. Arengus ega enesetervenduses ei saa läbi kukkuda. Kui palju kordi, vist miljoneid , olete te soovinud mõistmist ja arusaamist vanematelt, kaaslastelt, armastatult…. Vot nii…, nüüd on seda vaja pakkuda iseenesele, sellele osale, kes seda vajab.
Kas teil on kannatlikkust, arusaamist, mõistmist iseenese suhtes….? Mõni inimene on naernud ja öelnud “ei ole, ma tahan kohe….“ Kuid peab olema nii kannatlikkust, kui mõistmist, sest ainult teie ise saate ennast tervendada tõeliselt.
Ma ei suuda end hoida tagasi ahvatlusest pidada üks väike loeng nüüd kohe siin.
Kui keegi pöördub teie poole kannatamatuse või kärsitusega, mida te tunnete?
Pingulolek, teatud närvilisus, tahtmine ruttu sellest tegelasest või situatsioonist vabaneda.
Nii…
Sisemuses reageeritegi selliselt, sest sisemuses eksisteerivad teie eneste möödunud minaolekud ehk teie sisemus ongi teie, kuid juba möödanikus. Ka need minad, kes abi vajavad. Pöörduge nüüd taolise kärsitusega oma sisemuse poole……………………………….. Teie mina ei avane teile eneselegi, tervenemisest rääkimata.
Pange nüüd ennast olukorda, kus teilt karmilt nõutakse. No näiteks ülemus. Mis tunne teil on?
Vastan ise: „Õudne…, saaks ainult kiiresti ära“, või „Lükkaks ta kraavi…!“.
Kus võiks siin olla kaitsepositsioonidelt äratulekut, vabanemist, tervema ja avarama suhtumise omaksvõtmist…? Seda ei saagi tekkida. Seda ei saa seepärast tekkida, et te ei ole loonud avarat, mõistvat ja armastavat suhtumist, ei ole loonud oma sisemuses ruumi uue ja tervema-tugevama minaosa jaoks. Uus tugevam tervem mina jääb ju teiega, on teie jaoks, on teie tarvis….
Seega…, avarama ruumi iseenese tarbeks peate looma teie ise ja seda armastava suhtumisega iseenesesse. „Kinni olla oli vastik, tülikas, ebameeldiv…, kuid tänan end selle eest, et läbi tulin, tänan end elu eest, mis on selja taga.“ Taolist suhtumist enesesse on vaja seansil ning elus veel enamgi.
(Enamad selgitused jäävad teiste loengute tarbeks. Selle teema puhul on palju, millest rääkida).
Aga mina olen seansil teie tarvis midagi taolist:
Et möödavaatamist ei oleks, siis see tähendab– tähelepanu ja sooja.
Nojahh… muidugi…, teinekord tahan rohkem pakkuda, kui jõuate omandada… ja soovin, et teeksite rohkem, kui suudate…,
aga see on sellepärast, et väärtustan teid ja teie elusid…, elu üldse.
Ja ma tahan ka teie rahulolevaid ja rõõmsaid nägusid näha ja kuulda: „Ma olen vabaaaa!“… Hea põhjus, kas pole?
Parim tulemus saadakse siis, kui on ära tehtud kodutöö.
Selleks on visioon sellest, mida soovitakse. Näiteks:
energiline ja heas tujus „mina“ soovitud situatsioonides;
edukas „mina“ „ seal ja seal“, „selles ja tolles“ sfääris, tegevuses või situatsioonis;
terve „mina“;
vaba „mina“, jne,jne.
Kujutluspildid eesmärgist peaksid sisaldama häid tundeid. Mida enam suudate eesmärki välja võluda vabadust, armastust soovitu ja enese suhtes, rõõmu ja muid häid tundeid, seda kindlam ja kergem on soovitu tulema.
„Aga kui ei tea, missugune peaks olema soovitud situatsioon, ei ole kogenud ju sellist olukorda…?“
Siin on abistavad küsimused Aabrahami (Esther ja Jerry Hicki „ Raha ja külgetõmbe seadus“) stiilis:
„Ma tean, mida ma ei taha, aga mida ma siis tahan?“
„Mis oleks kui….?“
„Mis tunne oleks kui…?“
„Mida ma tunneksin, kui…?.“
„Milleks ma seda tahan?“
„Mida see mulle annab?“
Soovitut tuleb oodata ja sellesse uskuda. Kui usku ja ootust ei ole, ei toimu vana situatsiooni asendumist uuega.
Veel abistavaid küsimusi:
„Mida ma naudiksin?“
„Mis annab hea tunde?“
„Kui ma oleksin vaba selles situatsioonis, siis…“
Missugune olek või seisund võiks sinu jaoks olla kõige soovitum, ilusam ja ihaldusväärsem?
Missugune positsioon on sinu jaoks kõige ilusam ja ihaldusväärsem?
Missugusena näed end selles (soovitud) situatsioonis käituvat, mõtlevat, tundvat?
Kuidas tunnetad oma keha? Kuidas liigutad, kõnnid või astud?
Abiks võib võtta kellegi teise kuju või tegevusliku stiili ja käitumise, mis meeldib.
Tasuks vältida negatiivsele keskendumist („seda ma ei taha“), samuti kramplikku positiivsele keskendumist.
Kõige efektiivsem positiivse kinnistumine toimub siis, kui soovitu kirjutatakse üles. Kirjutamise korral rakendub tööle inimese lisaenergia allikas– tema meel, samuti on väga oluline fakt, et kirjutamise korral keskendub inimene ühe eesmärgi suunas pikemat aega. See aga tugevdab eesmärgi jõudu. Kirjatööd võib teha mitmel korral, iga kord lähenemisnurka natuke muutes.
Sügava PEAT-tehnika kiituseks võib öelda seda, et probleemset situatsiooni ei lahata. See teeb tervenemise ja vabanemise valutumaks. Samuti lubab tehnika vajaduse korral anonüümsust.
Positiivne on võimalike muutuste võimsus või hulk.
Samas võib seanss osutuda energiat nõudvaks, sest ühes väheses ajaühikus neutraliseerib inimene tunnete laenguid, mida ta on kaasas kandnud või talunud aastaid või isegi terve eluaja.
Asi ei ole selles, et vabaneda on raske… Negatiivist vabaneda on suhteliselt kerge, kuid ületada tuleb võimalik sisemine vastupanu. Kui te olete aastaid püüdnud situatsiooni vaos hoida ning üritanud hakkama saada, siis kujutage ette, kui palju energiat on kulunud selleks, et luua tugevad kaitsed negatiivse olukorra valitsemiseks. Olukorra kontrollimiseks loodud nn uus mina on samuti vaja vabastada ehk neutraliseerida hingamise läbi.
Niisamuti neutraliseeritakse olnud või olevaid piiravaid tõekspidamisi. Ka see nõuab energiat. Kindlasti on teil eneselgi kogemus sellest, et vanast uskumusest lahti lasta ei pruugi olla kerge. See osa inimesest võibki blokeerida seansi– kuskil sügaval ei ole sisemus veel valmis endisest loobuma.
Nii et peaaegu täieliku kindlusega võib öelda– valmisolek vanast vabanemiseks ning uue vastuvõtmiseks on seansi edukusel määrav.
Kuna nn energeetilisi laenguid või „kamakaid“ probleemiga seoses sisemuses või auras enam ei ole, uus soovitud käitumismudel on sisse töötatud, siis
tulemused võivad välja näha taolised:
– avastatakse uut liiki vabadus rohkem kui ühes sfääris, tegutsetakse ja tuntakse end üldse vabamalt;
– eneses avastatakse uusi reageeringuid sündmustele ja asjadele;
– olukorrad, mis varem kammitsesid, tunduvad olevat lihtsamalt ületatavad, neisse suhtutakse teistmoodi või nad on hoopiski tähtsuse kaotanud;
– võivad tekkida uued vabamad käitumismudelid ka mitmetes teistes tegutsemissfäärides;
– võib avastada uute (vabamate) isiksuste teket, võib isegi tunda, et loomus on muutunud;
– tuntakse vabamat ja paremat meeleolu, olemine on kergem, rõõmsam ja parem;
– võib „avastada“ end realiseerimas uusi asju;
– füüsiliselt on kergem;
– ollakse edukam ja produktiivsem, õnnestumisi on rohkem.
Jah, teinekord vilksatavad ka taolised seisundid…,
või ...
(Nagu filmist-„Mehed ei nuta“)
aga muretseda ei maksa, nad on lühiajalised ja ei ole ohtlikud…..
(Loodan, et kõik ikka said aru- need on tegelikult head seisundid… :) :))
Ühesõnaga– tulemused võivad olla vaimustavad.
Muidugi, aja jooksul harjutakse vabama olekuga… , kuid üks seansilkäinu, ütles mulle kord väga toredalt: „Huh, endine olla küll enam ei taha!“
Jah, kes tahakski kammitsaisse tagasi ronida… Stressid või sisemised kinnijäämised pärinevad ju sageli varasest lapseeast või nooruki või varase täiskasvanu east. Siis oli ümbritsev maailm võõram, veel „vallutamata“, omandamata, stress-situatsioonides tunti abitust. See on loomulik. Miski ei tekita suuremat abitust kui täielik teistest sõltumine ning oskamatus oma elu juhtida ning sellele reageerida. Ja sinna juurde veel teadmatus sellest, kuidas ümbritsev maailm toimib.
Kui laps-mina abituse ning olukordade mittekontrollimise ja mittejuhtimise reageeringud vabanevad, on kindlustunne praeguses minas spontaanselt suurem.
See on üks PEAT-i eeliseid– uued paremad olekud tulevad sisemusest nagu võluväel välja. Nad on seal juba varem olnud, kuid abivajava mina poolt varjatud.
Mõned inimesed võivad tunda kõiki neid muutusi, mõned tunnevad osa nendest.
See, kui palju saadakse (2-3 muutust või kõikidest muutustest teatud osa) või mil moel inimese olemus reageerib negatiivist vabanemisele, on väga individuaalne. Siin mängib rolli loomus, isiksus ning probleem, mida muutma tuldi.
Kas probleem võib tagasi tulla?
Mida te arvate, kas lapse, nooruki või varase täiskasvanu iga koos oma teadmatuse ja abitusega võib veel tagasi tulla? See on ju võimatu. Minevik ei tule enam tagasi. Kui nõrk ja tugev eksisteerivad koos ja nõrkus kaob, siis alles jääb ainult tugevus.
Muidugi, öelge enesele piisavalt kaua: „Aga mis siis, kui…(tuleb tagasi)“ ning vaadake, mis juhtub… :) Taoliste olukordade vältimiseks ongi sihtsuunitlus (väljatöötatud eesmärk) oma positiivsusega abiks: „Tahan olla terve! See on nii hea…Mulle meeldib olla terve.“
„Aga kui kõik on must, positiivsust pole, kuid ma tahan abi.“
Kuidas ei ole positiivsust? Vabaneda ju ometi soovitakse… Abi ei tulda küsima siis, kui poleks sisemist visiooni sellest, kuidas vabanemine „maitseb“.
Tuleb lihtsalt natuke rohkem vaeva näha ja soovitud hea sügavusest välja õngitseda ja särama lüüa. Kui enesele kinnitada „ei ole“, siis on üldse võimatu mida saada, sest „on“-ile ei ole jäetud mingit ruumi enese sisemuses. See, mida jaatad, see kasvab. Jaatus avab ruumi taoliselt, et uut head hakkab sellele/-sse juurde voolama (Abrahami tarkus).
Jah, on olemas nähtus, mida nimetatakse enesesabotaažiks.
(See jutt sobib rohkem pöördlaine teraapia valdkonda, aga ta on siingi kasulik).
Rohkemal või vähemal määral on see meile kõigile omane. Üsna igapäevane olukord– me ei kõlba enestele sellistena, nagu me oleme, sest ema-isa, mehe, naise, lapse, õpetaja, klassikaaslaste, ülemuse, töökaaslaste, kultuuri, üldiste käitumismallide jne pärast surume end meile või teistele vastuvõetavana näivasse vormi. Kui ei mahu või ei tule välja, on enesega rahulolematust või enesenuhtlemist küllaga. Siis me ei armasta end, lausa ei salli ning lõpuks võib-olla ei suudagi end üldse enam armastada. Siin peab helgete tulemuste asemel kõigepealt töötama eesmärgiga: „lõpetan enesele vastutöötamise e. toimin ja töötan enese kasuks“, „lasen enesel vabamalt hingata“, „lepin enesega nii, nagu ma olen“ või „tahan enesega kooskõla/harmooniat saavutada (ehk lõpetada enesele vastutöötamine)“, „soovin ennast hinnata, armastada ja väärtustada“.
Enesele vastutöötamine võib tulla ka möödunud eludest kaasa (näited on minu seanssidelt). Kui elust lahkutakse eluga leppimata (vabastav-andestav lahtilaskmine vahetult enne surma), siis leppimatus tuleb kaasa uude ellu ning sisemus üritab sellega käesolevas elus toime tulla.
Seansile tuli inimene, kes blokeeris alateadlikult viimase kolmandiku oma kõikidest headest algatustest. See polnud normaalne. Ta oli olnud kaks elu tagasi sunnitööline. Käesolev elu tähendas piiranguid. Elu oli väljakannatamatu ning ainukeseks sooviks oli surra, see oli ainuke helgus. Siinses elus sattus ta pidevalt olukordadesse, mis jäljendasid sunnitöölise elus väljakujunenud piiratud olukordi, sest ta ei osanud rohkemat tahta. Eriliseks komistuskiviks raskuste korral oli „mittetahtmine“ elada e. tahtmine surra (endine helge soovitu). See oli tugev enesesabotaaž. Käesolevas elus tuleb tal õppida küsima ja elu helgemat poolt nägema
Teine inimene oli vahetult pärast siitilmast lahkumist enese peale väga nördinud. Ta mõrvati lähedaste inimeste poolt varanduse pärast. Ta oli enese peale väga pahane, et sepitsusi varem ei märganud. Enese karistamist ja halvustamist oli palju. Käesolevaks eluks olid välja arenenud mitu autoimmuunset terviseprobleemi (autoimmuunne haigus– keha töötab iseenesele vastu e. hävitab ennast). Tema komistuskiviks oli eneseväljenduse ja enesejaatuse seletamatu piirang iseenese poolt. Loodan, et nüüd on ta palju optimistlikum ja vabam.
Ja üldse…võiks ju ikkagi üritada koormaid maha panna…, kui taoliselt edasi liikuda…
„Aga kui ikka…“
Siis võib-olla tehnika ei aita. Võib-olla ei sobi see tehnika, tuleb otsida teine vabanemise-tervenemise meetod.
Keha vaevustega seoses on PEAT seansside abi kasutanud vähe inimesi. Samas on tulemused olnud vabastavad, head ja ka väga head– vaevus leevendub või isegi kaob. Vaevuse leevendumist võib märgata juba esimesest seansist..
Niisiis…, julgemalt edasi:
Te pole üksi. Teie pea kohal särab teie eneste sisemine päike, allikas teis. Ja kes julgeks väita, et allikas pole võimas………… ?????
Mis head sealt kõike tulla võib ……….,
mis kingitused ………. Ja seal, kus juba on, sinna pidavat juurde tulema…….., nagu mingi tundmatu jõu poolt lükatuna….
Ühesõnaga- tulge saama.
Olen mitmele inimesele öelnud: „Mõelge sedasi- kui juba tulin, võtan maksimumi ja parima.“ Taolise mõtlemisega hoiate end avatuna. Positiivne häälestatus on parim. Armastus enese ja oma elu suhtes on parim. Jne. Taolises häälestatuses külgetõmbeseaduse mõjul ja tõttu ei saa midagi muud tulla kui ainult parim (Abrahami tarkus).
Pöördlaine teraapia
(NB! Uus kokkuvõte pöördlaine seansside tulemustest on kirjas pöördlaine lehel, kerige lihtsalt allapoole)
Pöördlaine teraapia juures on positiivsed pildid asendamatu element.
Enamik inimesi nimetavad seansist saadud kogemust väga huvitavaks.
Kolmandal seansil pöördub inimene oma sisemusse probleemi jälgi otsima. Sageli jõutakse mõnesse möödunud ellu (praeguste kogemuste järgi ligikaudu 75-80% inimestest). Ütleksin, et mind ennast siiani vapustab see, kui tugevalt möödunu kogemused käesolevas elus avalduvad. Ütleksin (see on minu kogemus ja arvamine), et pooled, kui mitte rohkema inimesi, kes ei tunne end vabalt, elavad sisemistel ebakindlatel areaalidel, mis on pärit möödaniku ahistavatest situatsioonidest.
Suhtusin varem regressiooni eelarvamusega. Nüüd olen oma suhtumist täielikult muutnud. Selles teraapias ei käida möödanikku ainult uurimas, vaid ka muudetakse seda. See on vabastav element. Samuti ei ole tagasimineku puhul tegemist hüpnoosiga. Inimene ise kontrollib kogu olukorda.
Pöördlaine teraapia tulemused võivad ilmneda pikema aja vältel. Läheb aega, millal olemus nähtu „ ära seedib“ ning aru saab– „juhhei, aga praegu elan ma uues maailmas, siin on kõik hästi!“
Teatud protsendi raskustunde vähenemise saab inimene kohe kätte. Võib-olla isegi suure. Jällegi on kõik väga individuaalne. Kohene vabanemise tunne ja energiatulv tuleb sellest, et olemuse energiad vabanevad survest, kui ahistavat sündmust muudetakse.
Suuri muutusi võib ka pöördlaine teraapiaga kohe saavutada (on olnud, sisemehhanism hakkab tervendama juba protssessi ajal, järjestikuseid seansse on 3), kuid enam olen märganud seda, et kogetu „seedimine“ nõuab siiski teatud aega.
Teraapia puhul võivad inimesed hätta jääda sellega, et negatiivset sündmust ei tehta korralikult ümber. Kui muutmine ei ole piisav, kannatavad tulemused. Mõistetav– möödaniku kogemus on harilikult üsna hämmastav.
Kuid varuge jõudu ja tahet, et oma möödanikku korrastada. Teie ja teie elu siin on seda väärt!
Edu ja jõudu!
Lydia
